Neljapäev, 27. aprill 2017

Kevade pisikesed rõõmud

Sel aastal sai siis esimest korda proovida kasvuhoones juba varakult salati, tilli, redise, murulaugu ja spinati kasvatamist. Külvi  tegin 22. märtsil, ning kohe sai see ka kaetud kattelooriga. Kõige paremini õnnestus spinat- idanes 14 päevaga ja on kasvanud tublisti, paari päeva pärast saan esimese saagi (foto on tehtud u nädal tagasi). Hetkel tundub, et tilli, salati ja redise külvamine nii varakult ei ole mõtekas- on idanenud aga kasvavad kehvalt, ilmselt külmade ilmade tõttu. Järgmisel aastal peaks need istutama alles aprilli lõpus, saaki saab ikka kuskil mai keskpaigas alles. Spinatile teen kindlasti veel ühe külvi ka avamaale mai alguses ja ühe augusti alguses. Kasvuhoonesse võib proovida spinatit panna ka septembris, kui on sama soe kui viimastel aastatel, peaks ilusti valmis saama. Järgmine redise ja tilli külv tuleb ka nüüd alles avamaale mai alguses.
Aknalauale istutasin ja külvasin 10. märtsil sibulat, tilli, peterselli ja salatit. Alates 12.ndast aprillist olen saanud kasutada oma enda värsket salatit ja sibulat, mmmmm kui mõnus see on, laupäeva hommikused omletid on sellest ajast peale hoopis midagi muud kui varem :)
Kevade rõõmude juurde käib ka eelmisel aastal külmutatud marjadest vitamiinirikaste smuutide tegemine. Antud mõnus jook sisaldab koduaia maasikaid, sõbrannalt saadud eestimaise metsa pohlasid ja mangot. Mango on ostetud poest ja külmutatud kujul. On teatud puu- ja juurvilju mida ma ostan talve hooajal pigem külmutatult kui värskena. See on tingitud minu umbusust värske paprika olemasolust meie kliimas talve perioodil.
Loomulikult on minugi kodu viimastel nädalatel muutunud mingisuguseks roheliseks djungliks nagu enamikul rohenäppudel. Enamiku taimedest olen saanud sugulastelt ja sõpradelt, mõned ka Facebooki grupist Tartu taimevahetus. Pildile on jäänud kõrge kasvuline must tomat "Indigo Blue", madalakasvuline kobartomat "Pokusa", petersell ja varspetersell, ning veel idanemata kollane paprika. Paprika ja tšilli pärast olengi sel aastal enim mures, need kumbki pole idanenud ja mul hetkel taimed puudu.... Oleks soov panna maha 1 tšilli (eelmisel aastal sai seda nii palju sisse tehtud, et sel aastal tahaks vaid värskeks kasutamiseks) ja palju paprikaid. Väga palju, võiksin oma kasvuhoone paprikat lõputult süüa :) 
Siin siis minu selle kevade kõige uhkem tomat. Eks temaga on juba paras jamamine- tomatid juba küljes aga ei julge panna veel kasvuhoonesse. Lillepotis on tal kitsas aga ei taha hakata ka istutama 2 korda õitsemisperioodil. Vast peab veel nädal-kaks vastu, siis viin ta kasvuhoonesse. Taime sain ämmalt, kui esimesed õied olid juba küljes. Hetkel on neist õitest saanud 5 pisikest rohelist tomatit :) Sordi kohta pole mul õrna aimugi, sellega oli nii et veebruaris mingi aeg mu 8 aastane tütar leidis tomati seest juba idanema hakanud seemne ja tahtis teada kas see läheb nüüd kasvama. Ja näe läkski :)
Toas oli sel aastal minu suurimaks üllatajaks esimest korda õitsema puhkenud toakask. Sain ta kaks aastat tagasi oma lapsepõlve sõbrannalt soolaleivakingiks, kui olime siin majas elanud 6 kuud. Olin just ostnud valmis lillepoti, et ta sel aastal ümber istutada, kui märkasin, et kohe puhkeb õide. Nii jäi istutamine ootama aega mil õitsemine on möödas :)

Ka kannike jõudis õide puhkeda enne, kui ma teda ümber istutama hakata jõudsin. Nüüd ootab samuti oma aega.

Ka eelmisel aastal suvi otsa õues kauneid õisi andnud ja talvel toas talvitunud Belargoon on taas õitemeres!
Lõpetuseks 8 aastase tütre koolis istutatud muru, mida nähes naeratus näole ilmub, kuna meenub suvi ja pehme muru talla all...

Laupäev, 11. veebruar 2017

Parim tegevus külmal talveilmal!



Sellised talveilmad nagu täna on imelised- pole liiga külm ja loodus on lummavalt kaunis nagu muinasjutus. Ma ei tea, kuidas sinuga on, aga mina ei suudaks ilma talveta elada. On jah külm, ja peab lund lükkama, ja libe, ja tuleb tüütult palju riideid selga toppida, aga kõiges selles on mingi kummaline võlu, mälestused olnud talvedest, lumest ja loomulikult alatine ootus kevade järele. Oleks juba rohkem valget aega, päikest, räästas tilguks jääpurikad ja lumikellukesed, ning sinililled suruks oma õienuppe lumevaiba alt välja. Mingisugune ootusärevus on hinges ja sõrmed sügelevad juba seemneid mulda pistma. Nagu oleks armunud. Iga kevad. Ikka uuesti ja uuesti armun ma loodusesse ja aastaaegade imelisse vahetumisse. Alati on midagi oodata. Talvel ootad kevadet ja suve, suvel jälle sumedaid talveõhtuid, vaikuses siravaid tähti, virmalisi ja langevat lund. Olen tänulik, et mu ümber on iga jumala päev nii palju loodust. Elu.

Sellistel päevadel nagu täna naudin ma hetke. Seda, et olen just siin, nüüd ja praegu. Uimasena joodud hommikukohv, maitseks ise pressitud kookospiim ja vanilje jäätis, kõrvale ahjusoojad kaerahelbe küpsised. Selline oligi minu tänane hommik. Kindlasti ei tohi sellest täiuslikust päevas puududa ka jalutuskäik järve ääres, metsas või kasvõi Tartu linna tänavatel. Vahet pole, jalutada niisama, ilma mingi eesmärgita, on vahel just see puhkus mida ma vajan. Et mõelda vahelduseks omi mõtteid, eemal argimuredest, arvutist ja telefonist.

Jagan ka oma imelise hommiku retsepte

 

 

KOOKOSPIIM 

  • 200g  kookoshelbeid
  • 0,5 l vett
Pane kookoshelbed õhtul kaussi ja vala peale soe vesi. Hommikul tõsta segu köögikombaini või püreesta seda saumiksriga kuskil 15 min. Eralda läbi sõela kurnates vedelik kookoshelbemassist.
Ongi valmis!

 

KAERAHELBE PÄTSID

  • 100g kaerahelbeid
  • 200g kookoshelbeid (mass mis jäi piima tegemisest üle)
  • 2 muna
  • 50g võid
Seda retsepti olen teinud kaerahelveste, kookoshelveste või mandlijahuga. Vahel panen kõiki kolme, vahel aind ühte kolmest või siis mitut- oleneb mida just kapis on. Võib lisada ka kuivatatud puuvilju või pähkleid, kuidas iganes sa soovid!
Sega kõik ained omavahel kokku ja tõsta supilusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Pista 20 min 180-200 kraadisesse ahju ja valmis nad ongi! Eriti maitsvad on need mandlijahuga tehtuna suvel, kui on maasikate aeg- värsked marjad on väga mõnusaks lisandiks neile küpsistele.

 

HOMMIKUKOHV

  • Tass meelepärast kohvi
  • kookospiima maitseks
  • vaniljejäätis mõnusa kreemi saamiseks
See on minu lemmik kohvi külmal talvepäeval. Alati meenub mulle lapsepõlv ja ema oma tollase naabrinaisega kohvitamas, nad panid vahel oma tassi jäätist ja ma nii oleks tahtnud seda proovida. Tundus mingi imelise joogina!

Kui sa täna ei jõudnud, siis mine homme kindlasti loodust nautima, see on parim puhkus mida sa endale anda võid!


Kolmapäev, 8. veebruar 2017

Minu uus sõber


Pärast suvelaagrit Jaagol olen sinna sattunud veel nii mõnelgi korral. Alati sealt tulles on kindel see, et mul on kas meeletu inspiratsiooni ülevool, ning soov kähku, kähku seal alustatu lõpuni teha, või on mul kotis midagi imeliselt vahvat ja omanäolist. Alati mul see muidugi õnnestunud ei ole- endiselt on mul veel pooleli seal alustatud põll, see seisab mul riiulil ja ootab... Oma aega! Nii palju muud on vahepeal teha olnud ja üldse.... Mul lihtsalt peab alati olema mõni poolik projekt, ikka selleks, et kogu aeg oleks tunne, et midagi on pooleli - see tunne paneb mind lihtsalt liigutama :)

Nüüd aga tagasi selle nunnu ja maailma kõige pehmema ja armsama jänese saamise loo juurde. Kõik sai alguse sellest, kui Jaago talus kuulutati välja kaisulooma meisterdustuba. Loomulikult pidin ma sinna minema, nii nagu olen meisterdanud Triinule ja Birgitile nende esimesed kaisuloomad, pidin seda ju ometi tegema ka praegusele kõhus mõnuga kasvavale beebile. Ja noh, olgem ausad, need Inga kaisukad on ju nii nunnud!

Nii ma siis seadsin sammud Jaagole, seal ootas mind kõik vajalik juba ees. Minu teha oli vaid loomakese täistoppimine ja kokku õmblemine. Nägu tuli ka pähe teha, aga kui hoolega vaadata, on näha, et minu jänesel silmi peas ei ole. Ja neid ma talle ei teegi, siis on väikese kiiksuga, ikka nii nagu mina! Riided oli vaja ka selga õmmelda aga see sai Pinteresti abiga kiiresti tehtud!

Ütleme nii, et see täistoppimine oli kogu asja juures kõige raskem töö. Seda tuli teha nii, et oleks hästi tihedalt, et hoiaks vormi aga samas pidi olema ettevaatlik õmblustega, et kuskilt liiga kõvasti jälle ei suruks. Ja no näiteks käte liite kohta panin veidi vähem, sest mul oli suur soov, et saaks käsi niimoodi kokku siduda nagu esimesel pildil näha on.

 

 Jaagolt lahkudes oli mu Jänes selline




Koduseks tööks jäi kõrvade ja kleidi õmblemine. Õpetussõnad ja lõiked sain Jaagolt kaasa, kuid nagu ikka tegin nii nagu mina tahan- st kleidi mõtlesin välja täitsa ise!

NB! Kui ka sul on soov endale jänest saada, siis sul on see võimalus täitsa olemas Jaago käsitöötalu lehel.


Nii me seda kevadet siis ootame!



Esmaspäev, 30. jaanuar 2017

Nädalavahetuses oli jääd

Imeline heli nagu muinasjutus kaikus kõrvus, kui kõndisid nädalavahetusel kuskil looduses- kõik need jäätunud oksad kõlisesid üksteise vastu moodustades imelisi õrnu meloodiaid...










Ja lõpetuseks... Üleni jäätunud kelgumägi :)