Neljapäev, 27. aprill 2017

Kevade pisikesed rõõmud

Sel aastal sai siis esimest korda proovida kasvuhoones juba varakult salati, tilli, redise, murulaugu ja spinati kasvatamist. Külvi  tegin 22. märtsil, ning kohe sai see ka kaetud kattelooriga. Kõige paremini õnnestus spinat- idanes 14 päevaga ja on kasvanud tublisti, paari päeva pärast saan esimese saagi (foto on tehtud u nädal tagasi). Hetkel tundub, et tilli, salati ja redise külvamine nii varakult ei ole mõtekas- on idanenud aga kasvavad kehvalt, ilmselt külmade ilmade tõttu. Järgmisel aastal peaks need istutama alles aprilli lõpus, saaki saab ikka kuskil mai keskpaigas alles. Spinatile teen kindlasti veel ühe külvi ka avamaale mai alguses ja ühe augusti alguses. Kasvuhoonesse võib proovida spinatit panna ka septembris, kui on sama soe kui viimastel aastatel, peaks ilusti valmis saama. Järgmine redise ja tilli külv tuleb ka nüüd alles avamaale mai alguses.
Aknalauale istutasin ja külvasin 10. märtsil sibulat, tilli, peterselli ja salatit. Alates 12.ndast aprillist olen saanud kasutada oma enda värsket salatit ja sibulat, mmmmm kui mõnus see on, laupäeva hommikused omletid on sellest ajast peale hoopis midagi muud kui varem :)
Kevade rõõmude juurde käib ka eelmisel aastal külmutatud marjadest vitamiinirikaste smuutide tegemine. Antud mõnus jook sisaldab koduaia maasikaid, sõbrannalt saadud eestimaise metsa pohlasid ja mangot. Mango on ostetud poest ja külmutatud kujul. On teatud puu- ja juurvilju mida ma ostan talve hooajal pigem külmutatult kui värskena. See on tingitud minu umbusust värske paprika olemasolust meie kliimas talve perioodil.
Loomulikult on minugi kodu viimastel nädalatel muutunud mingisuguseks roheliseks djungliks nagu enamikul rohenäppudel. Enamiku taimedest olen saanud sugulastelt ja sõpradelt, mõned ka Facebooki grupist Tartu taimevahetus. Pildile on jäänud kõrge kasvuline must tomat "Indigo Blue", madalakasvuline kobartomat "Pokusa", petersell ja varspetersell, ning veel idanemata kollane paprika. Paprika ja tšilli pärast olengi sel aastal enim mures, need kumbki pole idanenud ja mul hetkel taimed puudu.... Oleks soov panna maha 1 tšilli (eelmisel aastal sai seda nii palju sisse tehtud, et sel aastal tahaks vaid värskeks kasutamiseks) ja palju paprikaid. Väga palju, võiksin oma kasvuhoone paprikat lõputult süüa :) 
Siin siis minu selle kevade kõige uhkem tomat. Eks temaga on juba paras jamamine- tomatid juba küljes aga ei julge panna veel kasvuhoonesse. Lillepotis on tal kitsas aga ei taha hakata ka istutama 2 korda õitsemisperioodil. Vast peab veel nädal-kaks vastu, siis viin ta kasvuhoonesse. Taime sain ämmalt, kui esimesed õied olid juba küljes. Hetkel on neist õitest saanud 5 pisikest rohelist tomatit :) Sordi kohta pole mul õrna aimugi, sellega oli nii et veebruaris mingi aeg mu 8 aastane tütar leidis tomati seest juba idanema hakanud seemne ja tahtis teada kas see läheb nüüd kasvama. Ja näe läkski :)
Toas oli sel aastal minu suurimaks üllatajaks esimest korda õitsema puhkenud toakask. Sain ta kaks aastat tagasi oma lapsepõlve sõbrannalt soolaleivakingiks, kui olime siin majas elanud 6 kuud. Olin just ostnud valmis lillepoti, et ta sel aastal ümber istutada, kui märkasin, et kohe puhkeb õide. Nii jäi istutamine ootama aega mil õitsemine on möödas :)

Ka kannike jõudis õide puhkeda enne, kui ma teda ümber istutama hakata jõudsin. Nüüd ootab samuti oma aega.

Ka eelmisel aastal suvi otsa õues kauneid õisi andnud ja talvel toas talvitunud Belargoon on taas õitemeres!
Lõpetuseks 8 aastase tütre koolis istutatud muru, mida nähes naeratus näole ilmub, kuna meenub suvi ja pehme muru talla all...

Laupäev, 11. veebruar 2017

Parim tegevus külmal talveilmal!



Sellised talveilmad nagu täna on imelised- pole liiga külm ja loodus on lummavalt kaunis nagu muinasjutus. Ma ei tea, kuidas sinuga on, aga mina ei suudaks ilma talveta elada. On jah külm, ja peab lund lükkama, ja libe, ja tuleb tüütult palju riideid selga toppida, aga kõiges selles on mingi kummaline võlu, mälestused olnud talvedest, lumest ja loomulikult alatine ootus kevade järele. Oleks juba rohkem valget aega, päikest, räästas tilguks jääpurikad ja lumikellukesed, ning sinililled suruks oma õienuppe lumevaiba alt välja. Mingisugune ootusärevus on hinges ja sõrmed sügelevad juba seemneid mulda pistma. Nagu oleks armunud. Iga kevad. Ikka uuesti ja uuesti armun ma loodusesse ja aastaaegade imelisse vahetumisse. Alati on midagi oodata. Talvel ootad kevadet ja suve, suvel jälle sumedaid talveõhtuid, vaikuses siravaid tähti, virmalisi ja langevat lund. Olen tänulik, et mu ümber on iga jumala päev nii palju loodust. Elu.

Sellistel päevadel nagu täna naudin ma hetke. Seda, et olen just siin, nüüd ja praegu. Uimasena joodud hommikukohv, maitseks ise pressitud kookospiim ja vanilje jäätis, kõrvale ahjusoojad kaerahelbe küpsised. Selline oligi minu tänane hommik. Kindlasti ei tohi sellest täiuslikust päevas puududa ka jalutuskäik järve ääres, metsas või kasvõi Tartu linna tänavatel. Vahet pole, jalutada niisama, ilma mingi eesmärgita, on vahel just see puhkus mida ma vajan. Et mõelda vahelduseks omi mõtteid, eemal argimuredest, arvutist ja telefonist.

Jagan ka oma imelise hommiku retsepte

 

 

KOOKOSPIIM 

  • 200g  kookoshelbeid
  • 0,5 l vett
Pane kookoshelbed õhtul kaussi ja vala peale soe vesi. Hommikul tõsta segu köögikombaini või püreesta seda saumiksriga kuskil 15 min. Eralda läbi sõela kurnates vedelik kookoshelbemassist.
Ongi valmis!

 

KAERAHELBE PÄTSID

  • 100g kaerahelbeid
  • 200g kookoshelbeid (mass mis jäi piima tegemisest üle)
  • 2 muna
  • 50g võid
Seda retsepti olen teinud kaerahelveste, kookoshelveste või mandlijahuga. Vahel panen kõiki kolme, vahel aind ühte kolmest või siis mitut- oleneb mida just kapis on. Võib lisada ka kuivatatud puuvilju või pähkleid, kuidas iganes sa soovid!
Sega kõik ained omavahel kokku ja tõsta supilusikaga küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Pista 20 min 180-200 kraadisesse ahju ja valmis nad ongi! Eriti maitsvad on need mandlijahuga tehtuna suvel, kui on maasikate aeg- värsked marjad on väga mõnusaks lisandiks neile küpsistele.

 

HOMMIKUKOHV

  • Tass meelepärast kohvi
  • kookospiima maitseks
  • vaniljejäätis mõnusa kreemi saamiseks
See on minu lemmik kohvi külmal talvepäeval. Alati meenub mulle lapsepõlv ja ema oma tollase naabrinaisega kohvitamas, nad panid vahel oma tassi jäätist ja ma nii oleks tahtnud seda proovida. Tundus mingi imelise joogina!

Kui sa täna ei jõudnud, siis mine homme kindlasti loodust nautima, see on parim puhkus mida sa endale anda võid!


Kolmapäev, 8. veebruar 2017

Minu uus sõber


Pärast suvelaagrit Jaagol olen sinna sattunud veel nii mõnelgi korral. Alati sealt tulles on kindel see, et mul on kas meeletu inspiratsiooni ülevool, ning soov kähku, kähku seal alustatu lõpuni teha, või on mul kotis midagi imeliselt vahvat ja omanäolist. Alati mul see muidugi õnnestunud ei ole- endiselt on mul veel pooleli seal alustatud põll, see seisab mul riiulil ja ootab... Oma aega! Nii palju muud on vahepeal teha olnud ja üldse.... Mul lihtsalt peab alati olema mõni poolik projekt, ikka selleks, et kogu aeg oleks tunne, et midagi on pooleli - see tunne paneb mind lihtsalt liigutama :)

Nüüd aga tagasi selle nunnu ja maailma kõige pehmema ja armsama jänese saamise loo juurde. Kõik sai alguse sellest, kui Jaago talus kuulutati välja kaisulooma meisterdustuba. Loomulikult pidin ma sinna minema, nii nagu olen meisterdanud Triinule ja Birgitile nende esimesed kaisuloomad, pidin seda ju ometi tegema ka praegusele kõhus mõnuga kasvavale beebile. Ja noh, olgem ausad, need Inga kaisukad on ju nii nunnud!

Nii ma siis seadsin sammud Jaagole, seal ootas mind kõik vajalik juba ees. Minu teha oli vaid loomakese täistoppimine ja kokku õmblemine. Nägu tuli ka pähe teha, aga kui hoolega vaadata, on näha, et minu jänesel silmi peas ei ole. Ja neid ma talle ei teegi, siis on väikese kiiksuga, ikka nii nagu mina! Riided oli vaja ka selga õmmelda aga see sai Pinteresti abiga kiiresti tehtud!

Ütleme nii, et see täistoppimine oli kogu asja juures kõige raskem töö. Seda tuli teha nii, et oleks hästi tihedalt, et hoiaks vormi aga samas pidi olema ettevaatlik õmblustega, et kuskilt liiga kõvasti jälle ei suruks. Ja no näiteks käte liite kohta panin veidi vähem, sest mul oli suur soov, et saaks käsi niimoodi kokku siduda nagu esimesel pildil näha on.

 

 Jaagolt lahkudes oli mu Jänes selline




Koduseks tööks jäi kõrvade ja kleidi õmblemine. Õpetussõnad ja lõiked sain Jaagolt kaasa, kuid nagu ikka tegin nii nagu mina tahan- st kleidi mõtlesin välja täitsa ise!

NB! Kui ka sul on soov endale jänest saada, siis sul on see võimalus täitsa olemas Jaago käsitöötalu lehel.


Nii me seda kevadet siis ootame!



Esmaspäev, 30. jaanuar 2017

Nädalavahetuses oli jääd

Imeline heli nagu muinasjutus kaikus kõrvus, kui kõndisid nädalavahetusel kuskil looduses- kõik need jäätunud oksad kõlisesid üksteise vastu moodustades imelisi õrnu meloodiaid...










Ja lõpetuseks... Üleni jäätunud kelgumägi :)


Kolmapäev, 21. detsember 2016

Kergeim viis piparkookide tegemiseks!



Miski pole jõulude juures mõnusam, kui täitsa ise tehtud toit. Nii ma siis olen selle tegemist tõsisemalt praktiseerinud kuskil 5 aastat, sellest ajast, kui mul omal lapsed on. Varem nagu polnud väga vajadust - ema sai kõigega suurepäraselt hästi hakkama :)
Minu jaoks üks imeliselt raske ja kauge asi tundus alati ise tehtud piparkoogitainas. Lapsepõlves koos emaga ma seda kunagi ei teinud ja seega ei tulnud selle pealegi, et seda ise üldse teha saab!
Tean jah, et kui oled korra ise tegemisega hakkama saanud, siis sa enam nii ei arva. Pole seal keerulist midagi. Sellest hoolimata otsisin ma aastaid õiget retsepti ja kohe kuidagi ei leidnud seda, mis just mulle passiks. Kuni eelmise aastani, mil lähenesin asjale omamoodi loominguliselt. Sel aastal täiustasin oma retsepti veelgi.
Valmistamise lihtsus (või keerukus) minu jaoks seisneb selles totras suhkrusiirupi tegemises. Kuna mulle ei meeldi keevad asjad ja kõrged kuumused ja kõik selline, mis tundub nagu pürotehnika, siis oli see minu jaoks alati selline ettevõtmine, mida ma tahtsin edasi lükata.
Eelmisel aastal siis mõtlesingi nii, et ah mis seal siis ikka kasutan suhkrusiirupit. Tuleb võibolla euro võrra kallim hind ja pole nii öko aga suhkur on suhkur. Mõeldud tehtud ja taigen valmis vähem, kui 30 minutiga!
Minu varasematel aastatel kasutatud piparkoogitaigna retsept oli selline:
(kahjuks ei mäleta ma selle päritolu)
  • 4 dl suhkrusiirupit (tumeduse aste oleneb taigna maitse ja tumeduse soovist)
  • 150 g võid (82% rasvasisaldusega)
  • 4-5 tl piparkoogimaitseainet*
  • 1 tl soodat
  • 0,5 tl soola
  • 450 g jahu
kuid sel aastal sai lisatud veel sellised ained ja tulemus oli super:
  • 1 sl hapukoort
  • 1 tl äädikat (30%)
  • 1 muna
Taigna täiustamise mõte tuli, kui nägin perenaine.ee lehel seda retsepti. Arvan, et nüüd on mul leitud enda päris oma täiuslik piparkoogitaigna retsept!


Tegemisprotsess:

  • Pane potti suhkrusiirup, lisa või ja maitseained, keeda vaikselt paar minutit. Jahuta.
  • Lisa äädikas, hapukoor ja muna
  • Sega osa jahust soola ja soodaga ning lisa seejärel taignale
  • Sõtku tainas kokku, kuni saad päris tugeva pätsi, mis enam laiali ei valgu. Samas arvesta sellega, et külmkapis läheb tainas veel kõvemaks, seega võib ta praegu olla selline vedelapoolsem. Võid seda teha miksriga aga mina eelistan kätega sõtkumist, nii tunnetan taina paksust paremini. Vajadusel lisa jahu või pane veidi vähem
  • Vormi tainast päts, paki toidukilesse ning seejärel pane külmkappi
  • Kui soovid piparkooke küpsetada kohe või näiteks järgmisel päeval, siis pane maitseaineid rohkem
  • Mina teen taigna tavaliselt valmis umbes 2 nädalat enne küpsetamist, siis jõuab see maitsestuda
  • Küpseta 185-kraadises ahjus 10-20 minutit.

Taigna õige paksus enne kokku pakkimist

Valmis!

Head katsetamist!

Neljapäev, 8. detsember 2016

Vesivärvidega maalitud jõulukaardid


26.-ndal novembril otsustasin päev otsa vesivärvidega joonistada jõulukaarte.
Alguses joonistasin valmis motiivid- lumememmed ja põhjapõdrad. Ning hakkasin neid akrüülidega värviliseks muutma. Seejärel maalisin veel niisama siniseid taustu. Tegin mitut pilti korraga, kuna siis said ühed seni kuivada, kuni teisi maalisin.
Ise joonistasin vaid lumememme ja põdra pildid, taustadel kasutasin selleks templeid.
Päev otsa maalimist ja sain kokku pildid 11 kaardi tarbeks. Ööseks panin need pressi alla (suur hunnik raamatuid). Kõigi 11 kaardi päris valmis tegemiseks kulus mul täpselt nii palju aega, kui esmaspäeva õhtuni ( 5. dets). Siis tegin veel kaarte ka lihtsamal viisil- dekoratiivpaberitest- nende tegemiseks kulub tunduvalt vähem aega, kuid see pole nii nauditav, kui maalimine.

Kõiki kaarte on soovi korral võimalik minu käest ka osta, valmiksid tellimustööna, vastavalt kliendi soovile.

Siin pildid minu kaartidest:

Vesivärvidega maalitud taustad ja templitega motiivid, hiljem värvitud akrüülidega


Joonistatud ja maalitud lumememmed. Lumememme motiivi vaatasin Pinterestist. Põhjaks/aluseks on kasutatud struktuurpaberit, sissepoole on teksti jaoks kleebitud lisa paber. Lumehelbed kaetud klitterliimiga.


Joonistatud ja maalitud põhjapõdrad. Põhjapõdra motiivi vaatasin Pinterestist. Põhjaks/aluseks on kasutatud struktuur/efekt paberit, sissepoole on teksti jaoks kleebitud lisa paber. Lumehelbed ja või põdra tagune taust on kaetud klitterliimiga


Dekoratiivpaberitest kaart

Esmaspäev, 28. november 2016

Küünalde valmistamine

Minu elus väga olulisel kohal on küünlad. Nende leegis oleks peidus nagu mingi imeline jõud või energia, mis alati mulle positiivselt mõjub. Vähemalt siis küll, kui väljas on sombune, tuuline, kõle või pime ilm. Noh, selline nagu meil tavaliselt on :)
Küünalde põletamiseks on mul köögis päris suur pind eraldatud ja need põlevad seal iga päev- kogu aeg, kui ma ise seal olen. Kui osta poest küünlaid siis kindlasti eelistan eestimaiseid kaubamärke, vaieldamatu lemmik on Võhma Valgusevabriku toodang. Eriti kui me räägime lõhnaküünaldest.
Tegelikult on aga nii, et juba paaril viimasel aastal ma ostan ainult teeküünlaid ja siis pikki küünlaid küünlaalusele panemiseks, kui on külalisi oodata. Igapäevaseks kasutamiseks teen ma kõik küünlad ise. Sedasi saan ära kasutada ka kõik vanade küünalde jäägid. Mõte ja vajadus ise küünlaid teha tuligi sellest, et ma lihtsalt põletan neid meeletus koguses ja ei jõudnud poest enam kokku osta.
Ise kodus saab teha kahte moodi küünlaid- parafiiniküünlaid või geelküünlaid. Mulle aga geelküünlad ei meeldi- tunduvad kuidagi võltsid aga eks see on maitse küsimus. Kallim on neid ka teha ja ei saa vanu küünla jääke ära kasutada. Keskmiselt maksab kg geelküünlamassi 10.- aga parafiini 5.-

1. advendil tegime Äksi Käsitööringis ise küünlaid. Valasime parafiinist ja hiljem proovisime ka kaunistada vahaplaatide ja ribadega juba valmis küünlaid.

Põhivahendid küünalde valmistamiseks on:
  • küünlavaha
  • kauss või pott vaha sulatamiseks
  • puuvillane niit (või juba valmis küünlataht)
  • küünla vorm
Lisavahenditena võib kasutada:
  • küünla värvid
  • lõhnad
Vajalikud vahendid leiate näiteks Hobipunkti e-poest

Kata tööpind vanade ajalehtedega, sest kui vaha kuskile tilgub on seda keeruline pärast kätte saada. Samuti on keeruline hiljem puhtaks saada näiteks potti milles vaha sulatad- sel põhjusel on mul üks kindel pott, kus ma vaha sulatan ja kui mul tekivad ülejäägid, siis jätan need lihtsalt poti põhja et järgmine kord jälle üles sulatada. Kõik topsikud, mida kasutan vaha värvidega segamiseks jne, on sellised millest olen nõus loobuma.

Vormideks olen kasutanud spetsiaalseid küünla vorme, kuid nende kasutamine on suhteliselt tüütu ja tavaliselt ei ole mul tahtmist nendega jännata. Tean, et kasutatakse ka plastmassist vorme- neid on hiljem kerge eemaldada, teed vormi lihtsalt katki. Selliseks vormiks sobib näiteks tühi jogurtitopsik. Üldiselt ma vorme ei kasutagi. Valan parafiini otse mõnda klaasist (nt beebitoidupurgid, vanad küünla alused) või alumiiniumist (konservikarbid) anumasse. Sobivad ka vanad nõud, mida enam ei kasutata. Spetsiaalselt mingeid vorme ma kunagi ostnud ei ole.


Küünal on valatud vana tassi sisse
 
Kui eeltöö on tehtud- vormid ja vahendid olemas, võib vaha asetada sulatamisnõusse ja panna pliidile. Et kaitsta pliidirauda võimalike vaha pritsmete eest, võib poti ja pliidi vahele asetada hõbepaberi tükikese. Temperatuur olgu pigem madal- hiljem saab seda alati kõrgemaks keerata. Jälgi, et vaha ei hakkaks tossama- selline temperatuur on juba ohtlik ja võib süttida. Nii kuuma vaha pole sul vaja!

Kui on soov küünlaid värvida, siis selleks on olemas spetsiaalsed värvitabletid, kuid ise olen katsetanud ka muude värvidega. Vedelad värvid ei taha hästi toimida, kuna need on külmemad, kui sulanud parafiin ja lähevad parafiinile lisades tükki. Samas võiks katsetada nende lisamist, siis kui parafiin ei ole veel sulanud. Meie kahjuks pühapäeval selle peale ei tulnud ja küünalde värvimine meil seetõttu hästi ei õnnestunud. Aga ise usun, et ideekohaselt võiks see toimida ja sel viisil saaks täiesti looduslike värvidega küünalaid huvitavamaks teha. Olen proovinud ka pulbrikujul müüdava toiduvärviga, mis toimis päris hästi ja muidugi aitab ka vana värviline küünal, kui see koos uue parafiiniga ära sulatada.

Meie kasutasime valmis küünlatahte, kuid ega ka nende ise tegemine keeruline ei ole. Selleks  kasta kuuma küünlavaha sisse puuvillane niit, ning lase hanguda. Taht ongi valmis. Otsa võid kinnitada alumiiniumist küünla otsa, mille võid osta poest või kangutada lahti näiteks vana teeküünla küljest. Selle võid kinnitada näiteks kuumapüstoli liimiga. Samal viisil kinnita taht ka küünla põhja (ära ainult liimi palju pane, et see hiljem ei süttiks) ja teine ots kinnita puutikukülge, sedasi saad jälgida et taht jääks sirge.

Küünlad on valatud spetsiaalsesse küünla vormi (vasakul) või tühja konservikarpi, mille hiljem saab kaunistada.


Küünlataht on kinnitatud liimiga


Hangunud küünal

 Kui teed ühevärvilisi küünlaid siis vala lihtsalt sobivas värvitoonis ja sobiva lõhnaga vaha vormi ja jäta tahenema. Kui sul aga on soov olla loomingulisem võid teha mitme värvilisi/lõhnalisi küünlaid. Selleks vala vormi kõigepealt üks kiht ühte värvi/lõhnaga vaha ja lase sellel kihil taheneda. Kui alumine kiht pole päris ära tahenenud, saab proovida ka erinevaid värve üksteise sisse sulandada. Erinevate kallete saamiseks aseta küünla alla kas liiv või midagi muud, ning pane vorm kaldesse.
Kui küünal on täielikult hangunud, tuleks kontrollida, et vormi keskelt ei oleks vaha liiga kokku vajunud ja lohku tekitanud. Kui see on juhtunud, peaks selle täitma vedela vahaga ja laskma veel veidi hanguda.

Juba eelmisel aastal oli väga populaarne küünal, mis on valatud jääkuubikute peale. Selleks kasuta sügavkülmast võetud jääkuubikuid, purusta need parajateks tükkideks, mitte ka liiga pisikesteks, ning täida jääpuruga eelnevalt tahiga varustatud vorm ja alles siis vala sinna peale vaha. Tulemus on päris vahva.

Pilt on pärit: https://www.pinterest.com/pin/522065781781961883/

Seni kuni küünlad tahenesid tegelesime ka küünalde kaunistamisega. Kindel reegel millest mina küünalde puhul kinni pean on see, et ma ei kasuta küünalde tegemisel ühtegi süttivat ainet (va tilgake liimi küünla põhjas). Kui soovin küünalt kaunistada mingite paelta jne elementidega, mis on süttivad, siis teen seda vaid nende küünaldega mille olen valanud näiteks klaaspurki ja kõik süttivad elemendid on väljaspool küünalt. Soovitan seda jälgida ka siis kui ise ostate käsitööküünlaid- oleks ju kahju, kui kingite kellegile küünla, mis pole just kõige ohutum.
Küünlaid, mis põletamise ajal pole kuskil anumas, saab kaunistada näiteks vaharibade ja -kaunistustega. Sel viisil saab tegelikult teha väga armsaid kingitusi, kerge vevaga, kuna küünla võid poest eelenvalt valmis osta. Vaharibad kinnituvad küünlale lihtsalt, tuleb veidi tugevamini suruda ja näpusoojusega see juba kinnitubki küünla pinnale. Lisaks on olemas ka vahaliim ja vahapliiatsid, millega saab küünaldele kirjutada või joonistada, soovi korral isegi maalida!

Vahaplaadi jääkidega kaunistatud küünlad

Vahaplaadi ja ribadega kaunistatud küünlad

Vahaplaadi, vaharibade ja glitteriga kaunistatud küünal


Rõõmsat ootusaega kõigile!