pühapäev, 31. juuli 2016

Photoshopi challange- 2. töö Oma joonistusest kollaaž

Seekordsed tööd siis sellised. Esimene on minu oma, teine kaastöö samal teemal.
Selles ülesandes üritasin siis kokku sulandada foto ja enda joonistatud pildi. Vasak pool sellest pildist on mul enda joonistatud (osa paberile ja skännitud, osa photoshopis) ja parem pool on foto. Ülesanne tundus huvitav ja kuna ma varem kunagi midagi sellist teinud ei ole, siis arenguruumi on veel palju. Kindlasti proovin seda veel teha.
Challenged ja nende tegemine on huvitav, kuid kuupäevade osas feilin ma endiselt ikka totaalselt. Aega läheb tunduvalt rohkem, kui ma arvasin ja kuna tuleval nädalal on ka Tartuff, kuhu plaanis peaaegu igal õhtul minna (va nädalavahetus, kui olen pisikesel reisil.), siis ma arvan et järgmise ülesande tegemine lükkub kuskile kaugesse tulevikku. Ülesanne 3 "Ookeani kohal hõljuv puu" pidi mul tegelikult juba eile valmis olema... Aga luban, et annan endast parima.



neljapäev, 28. juuli 2016

Netflix- mida vaadata?

Olgu kohe öeldud, et meil kodus kaabeltelevisiooni ei vaadata. On küll tasuta digi TV kanalid aga neid ei vaata keegi. Lapsed ei vaata, meie ei vaata. Alguses vaatasin küll näiteks kell 21:00 Aktuaalset kaamerat ETV pealt, aga nüüd pole ka seda vist juba aasta aja jooksul teinud.
Miks ma ei vaata telekat? Üldiselt pole mul selleks aega või on mind huvitavad saated ja seriaalid valel ajal. Varem meeldis mulle vaadata saateid, mis rääkisid loomade elust ja selleks, et selliseid saateid näha, oli vaja liituda Starmani või Elioniga, et näha näiteks National Geographicut. Elades maa piirkondades aga sellist võimalust pole. Siin on ainuke variant digibox ja ma küll ei ole enam hindadega kursis, aga mulle tundus jaburana maksta eraldi interneti eest keskeltläbi 30.- pluss veel televisiooni eest. Internetist saab ju tänapäeval kõike näha/otsida/teada/vaadata. Niisiis juhtuski, et kui jaanuarist tuli Eestisse Netflix, võtsime kohe proovikuu ja pärast seda jäimegi Netflixi kasutama.
Jah, seal pole võibolla Eestis kõige populaarsemaid seriaale nagu näiteks "Troonide mäng" ja "Elavad surnud", kuid see eest on teisi põnevaid seriaale, ja ausõna, need üle 3 hooaja kestvad seriaalid on lõpuks päris tüütud ka... Seega olen sealt leidnud niimõnegi seriaali, mida vaadata. Filmidega on seal aga väga kehvasti, pole siiani veel midagi huvitavat leidnud. Pole isegi vaadanud mitte. Kuid see eest on lastenurgas olemas nii palju multikaid, et neid ei jõua vist küll mu lapsed mitte kunagi ära vaadata.
Kahjuks küll jah minu lastel jäävad olemata mälestused, mis minul on lapsepõlvest väga kiivalt meeles. Näiteks esmaspäeva õhtul kell 21:00, kuidas kõik me kolm õde ja vend, koos ema-isaga, kogunesime teleka ette, et vaadata "X-files´i" järjekordselt põnevat osa. Ja kui tuli reklaamipaus tormasid kõik üksteise võidu wc-sse või kööki, et kiirelt teha üks võileib või juua klaasike piparmündi teed.
Või siis kuidas me kell 16:45 koos vennaga vaatasime "Knight Riderit", "A-rühma" või "MacGyverit"- oooo, kui ilus ja tark mees, tundus mulle 13.-14. aastasele tüdrukule, toona Richard Dean Anderson...

Pildi asukoht

Noh, enam vist mitte nii ilus... :)
Aga tagasi teema juurde, mida ma siis Netflixist vaatan ja vaadanud olen?
"Stranger Things" (2016) on Netflixi oma seriaal ja üks viimase aja kaasakiskuvamaid seriaale, mida olen vaadanud. Ilmus see 15. juulil ja esimesed 6 osa vaatasin järjest ära kohe 16. ja 17. juulil. Ülejäänud 2 said vaadatud 23. juulil.
Peategelasteks on lapsed, kes elavad 80.-ndate Ameerikas, ning selles mõttes on see seriaal nagu Freddy Krueger omal ajal. Algusmuusika ja video tekitavad sinus imelikke külmajudinaid üle selja jooksvat ja seriaali lõpp on samamoodi mitmeti mõistetav nagu 80-ndate õudusfilmides tavaks oli. Mitte nii nagu tänapäeva filmides, et üks inimene on kindel, et asi lõppes nii ja teine et ei, hoopis teisiti. Vaid seriaal lõppeb ära ja mõnes mõttes sa nagu vihastad, kuna lugu jääb poolikuks. Enne lõputiitreid teevad tegelased asju, mis tunduvad kahtlased aga nendel tegevustel võib olla nii palju erinevaid põhjusi, et sa lihtsalt mõtled ja mõtled, mida üks või teine võiks tähendada ja ei saa seriaali oma peast enam välja pikka aega.
Soovitan kõigil seda seriaali vaadata, tegu on huvitava müstilise õuduslooga millest ei puudu sõprus, armastus ja perekonnaväärtustamine. See kõik aga on esitatud läbi omapäraselt koomilise vaatenurga ja mis kõige tähtsam- seriaal on kogu aeg üli põnev :)


"The 100" on vaieldamatult minu lemmik seriaal viimase kahe aasta jooksul. Esimene hooaeg ilmus aastal 2014 ja oli algusest peale üli põnev. Kriitikutel on selles suhtes õigus, et tegu on seriaaliga mille iga hooaeg oleks nagu eraldi seriaal. Hetkel on ilmunud kolm hooaega, neljas peaks ilmuma 2017. a kevadel ja ootan seda juba nüüd.
Lugu räägib maailmast, kus inimesed on elanud 100 aasta vältel kosmoses, arvates et elu Maal on hävinud ja elamiskõlbmatu. Nüüd aga on saabunud päev, kus otsakorrale on saanud kosmoses olevad varud selleks, et kõigi seal olevate inimeste elud saaks säilida. Selle tulemusel otsustatakse saata maale 100 kriminaalses korras karistatud 16.-18. aastast noorukit, keda muidu ootaks ees hukkamine nende 18. aasta sünnipäeval.
Seriaal räägibki sellest, mida noored eest leiavad ja kuidas omavahel olelusvõitluses hakkama saavad. See mille nad maalt eest leiavad on aga sootuks midagi muud, mida kõik olid arvanud.
Seega, kui suveööd igavavõitu tunduvad, siis vaadake kindlasti seda seriaali.

"Black Sails" on vaieldamatult minu teine lemmik seriaal, mille uue hooaja ilmumist Netflixi ma kannatamatult ootan.  Seriaalil on kokku kolm hooaega (2014. a, 2015. a ja 2016. a), millest Netflixis saadaval 2 esimest. Lugu räägib piraatidest ja ma armastan piraate! Võimalik, et tegu on rohkem mehi paeluva seriaaliga, kuid minu südame on tõeliselt võitnud seal üht peategelast mängiv naisterahvas, kes peab end pidevalt meeste maailmas tõestama. Nimelt on tal vaja sõlmida koostöölepinguid külmavereliste piraadikaptenitega. Selles seriaalis on paras hulk poliitikat ja ka reaalne ajalooline taust on täitsa olemas. Võimatu armastus ja inimeste kinnisideed, kättemaksu himu, pettused ja inimsuhteid. Miks ma pean seda rohkem meeste seriaaliks? Kuna seal on päris palju vägivalda, mis on suunatud naiste vastu ja vahel on päris valus seda kõike vaadata.

"Vikings" on 2013. aastal alguse saanud seriaal, millel nüüdseks on juba 5 hooaega. Netflixis saadaval kahjuks vaid kaks. See on seriaal, mille vaatamine on mul hetkel pooleli. Kaks osa on veel teise hooaja lõpust vaatamata.  Ka see seriaal põhineb tegelaskujul kellest ajaloos on märke, kuid kindlaid tõendeid selle kohta, kes ta oli ja millist elu elas ei ole. Võimalik et tegu on lihtsalt erinevate legendidega.
Lugu räägib Viikingite talupojast, kes tõuseb külavanema seisusesse ja hakkab vallutama tundmatuid mandreid, st siiani siis Inglismaad. Läbi seriaali saame me tutvuda Viikingite kommete, uskumuste, ning nende igapäevaste muredega, mis tolle ajaga kaasas käisid. Mind isiklikult on kogu Viikingi teema paelunud nii kaua, kui ma mäletan. Kust nad tulid, kes nad olid jne. Seriaali juures ongi minu jaoks kõige põnevam just see- millised olid nende pulmakombed, rituaalid jne.
Esimene hooaeg meeldis mulle väga, teine hooaeg jätab alguses natuke rohkem külmaks. Samas lööb just teises hooajas välja peategelase esimese abikaasa tugevalt karismaatiline isiksus. Naine, kes pigem sureb, kui, et rüvetab enda ja oma laste au ning õigusi. Just läbi tema ja Ragnari teise naise on seriaalis toodud välja naiste tähtsus ühiskonna säilimiseks, ning erinevad naiste tüübid.
Huvitav ja ajalooliselt veidi hariv seriaal, feministidele ka kindlasti meeldiks :)

"Under The Dome" on 2013. aastal ilmunud siiani 3 hooajaline seriaal, mida hakkasin kohe alguses juba vaatama, kuna tegu on Stephen Kingi loominguga. Kahjuks aga pole kolmas hooaeg veel Netflixi jõudnud, ise arvan, et põhjus selles, et ka mingi eesti kanal näitas seda ja seega pole Netflixil õigust siin uuemat hooaega näidata. Samal põhjusel usun, et pole ka Netflixis "Outlanderi" teist hooaega.
Lugu ise aga räägib külast, mis ühel päeval seletamatul kombel jääb nö "Kupli alla kinni", ehk siis kogu küla on kaetud läbipaistva klaas kuppliga ja keegi ei pääse sisse ega välja. Miks nad seal on? Kauaks neil jätkub toitu? Kes peaks keda kuulama? Kuidas on kuppli olemasolu üldse võimalik? jne on küsimused, mis kerkivad esile seriaali jooksul. See seriaal võibolla meenutab oma olemuselt kunagist "Losti", mis ausalt naelutas mind omal ajal küll teatud päeval ja kellaajal teleka taha.

"Outlander" (2015) on pigem selline naiste seriaal 17. sajandi šotimaast. Sellest on olemas ka raamat- Diana Gabaldon "Võõramaalane". Raamatuid ma lugeda kahjuks pole jõudnud, aga plaanis on see lähiajal ette võtta.
Nimetan seda naiste seriaaliks sellepärast, et tegu on armastuslooga. 1945. aastal elav Claire rändab segaste asjaolude tagajärjel ajas tagasi, ning armub seal endast nooremasse mehesse-Jaimesse. Kogu asja teeb segaseks, et Jaime vihavaenlaseks on naise tänapäeva elus oleva abikaasa Franki esivanem, ning välimuselt äravahetamiseni sama mees- Jonathan. Kuid iseloomult on tegu väga julma ja sadistliku mehega, kes on võtnud oma eesmärgiks iga hinna eest hävitada Jaime ja kõik kellest mees hoolib.
Seriaal on jällegi veidi ka ajalooline puudutades tolle aja ühiskonna probleeme nagu nõiajaht, talupoegade õigused, šotlaste kombed jne. Võimalik, et osadele vaatajatele hakkaks vastu Jonathani sadistlikud teod, mis on seriaalis väga detailselt välja toodud, ning mõni nõrganärvilisem inimene võibolla ei suudaks seda sellisel kujul vaadata.
Kahjuks on Netflixis ainult esimene hooaeg, ja selle arvatavatest põhjustest sai räägitud juba eelmises lõigus.

"12 Monkeys" on seriaal, mis põhineb sama nime kandnud filmil, mis esilinastus 1995. aastal, filmis mängisid Bruce Willis ja Brad Pitt.
Üli kaasahaarav ja huvitav seriaal tuleviku maailmast, kus tänapäeva ühiskonna on hävitanud viirus. Peategelane üritab ajas tagasi rännates viiruse levikut peatada, kuid kas ajaga mängimine on ikka hea mõte? Läbi ikka uute ja uute katsete saab ta teada üha uusi detaile viiruse olemusest ja sellest kuidas kõik on seotud ka tema enda eksistentsiga. See mida ta lõpuks teada saab on aga päris kohutav teadmine, et seda elu lõpuni oma hinges kanda.
Seriaalil on kaks hooaega, esimene ilmunud 2015. aastal ja teine 2016. Teine hooaeg Netflixis veel saadaval ei ole.

"I Zombie" on hetkel minu vanniskäimise seriaal. Ehk siis, sari mida vaatan meelelahutuseks hetkedel, mil on vaja pesu kokku panna, kartult koorida või näiteks mitu tundi vannis mõnuleda. Tegu on hetkel 2 hooajalise seriaaliga, esimene ilmus aastal 2015 ja mõlemad hooajad on Netflixis olemas. See on sellise kerge sisuga detektiivi-zombie segu film. Ehk siis pärast seda, kui noor naine segastel asjaoludel saab zombieviiruse, paiskub kogu tema elu pea peale. Et jätkata normaalse inimese elu on tal vaja süüja inimajusid, ning nende saamiseks läheb ta tööle laipade lahkajana. Iga kord, kui ta on kellegi aju söönud, saab ta aga endale ka selle inimese mälestused, ning oskused ja see annab talle võimaluse hakata lahendama mõrvu. Samaaegselt tuleb tal aga tegeleda oma segase eraelu ja kahtlaselt tegutseva zombie rühmitusega.
Kui muud pole teha, siis see seriaal sobib aja sisustamiseks küll.

"Hemlock Grove" oli minu vanniskäimise seriaal enne "I zombiet". Ka see on Netflixi oma seriaal. Ilmselt on see pigem nooremale vaatajaskonnale suunatud seriaal. Esimeses hooajas tundub kogu asi suht jabur- seosed tegelaste ja sündmuste vahel loksuvad paika alles lõpu osades. Seriaalil on kolm hooaega ja sealt ei puudu ei libahundid, inimverd ihaldavad olendid ega ka teised müstilised tegelaskujud.


"Shadowhunters" (2016) on samuti Netflixi oma seriaal, mille idee tuli 2013. aastal ilmunud samateemalisest filmist. Kui ma ei eksi on film tegelikult üks ühele seriaal, ainuke erinevus on et näitlejad on teised. Hetkel on ilmunud vaid esimene hooaeg, kuid kui olen õigesti aru saanud on vist tulemas ka teine. Tegu vist jälle veidi nooremale vaatajaskonnale mõeldud filmiga. Kuna mu mees ei suutnud seda vaadata rohkem, kui esimest osa (me nimelt vaatame enamus seriaale koos), sai ka sellest mu nö vanniskäimise seriaal.
Peategelaseks on teismeline tüdruk, kes saab teada, et tal on supervõimed, ja et lisaks kõigile tavalistele inimestele siiani teadaolevale maailmale, on olemas veel teine maailm, mida teised ei näe. Kogu lugu vürtsitab tüdruku nohkarist sõber, kes on temasse lootusetult armunud, ning teine sõber, kellesse tüdruk ise lootusetult armub. Kahjuks aga just siis kui ilmneb, et tunded on vist vastastikkused saavad noored teada, et on vist õde ja vend. Ühesünaga tegu sellise võimatu armastuse ja noorte probleeme hõlmava filmiga.

"Orphan Black" on 2013. aastal ilmunud kolmehooajaline seriaal. Hakkasin seda vaatama aprillis ja alguses oli see päris huvitav. Seriaal räägib veidi eluga pahuksisse läinud noorest naisest Sarahst, kes ühel päeval näeb juhuslikult pealt kuidas üks teine naine teeb enesetapu. Lootes, et naise kotis on midagi väärtuslikku varastab ta selle, ning enda jahmatuseks avastab hiljem, et naise välimus on tema omaga identselt sarnane. Nii otsustab Sarah, et elab ise edasi tundmatu naise elu, võttes üle tema identiteedi. See aga paiskab noore naise uskumatu tõe otsingule ja tema peas hakkab kõlama aina tugevama häälega küsimus- "Kes ma olen?"
Olen seda seriaali vaadanud teise hooaja kolmanda osani ja siis on jäänud pooleli. Ma ei mäletagi enam täpselt miks. Võimalik, et mul jäi see pooleli, kuna ta kisub väga keeruliseks ära ja mul on seriaalide ja raamatutega nii, et kui need on nii keerulised, et hakkan neis leidma loogika vigu, siis ma neid väga enam vaadata/lugeda ei taha. Võimalik, et seal oli neid vigu palju või siis jäi seriaal lihtsalt toppama ja venima. See mulle ka ei meeldi.

Veel on mõned seriaalid mida vaatasin alguses aga mis mind lõpuks enam ei huvitanud ja mida ma kindlasti enam edasi ei vaata:
"Orange is the new black", "Jessica Jones", "Between" "Gilmore Girls" ja võibolla veel mõni.

Panen kirja ka seriaalid, mida ma tahaksin Netflixist vaadata:
"Marco Polo", "Misfits", "House of cards", "Open heart".

Kindlasti lisandub siia seriaale veel ja kui mul midagi jälle vaadatud saab või leian midagi uut ja põnevat panen kindlasti siia jälle kirja.

Mida sina arvad kaabeltelevisiooni tulevikust? Kas oled Netflixi kasutaja nagu mina?





teisipäev, 26. juuli 2016

Photoshopi challange, 1. töö- uks teise dimensiooni

Nii, lõpuks sain ma sellega hakkama. Laen üles enda esimese töö Photoshopi challange jaoks. Lisaks laen üles ka ühe sõbranna töö, kes ka soovis osa võtta. Et oleks huvitavam...



Kuupäeva osas ma feilisin täiega, kuna ma ei saanud õigeks ajaks oma tööd valmis. Mingil hetkel nagu lihtsalt ei suutnud enam edasi teha ja jäin "kinni" ühte etappi aga sundisin end ikka lõpuni tegema.

Mida ma siis juurde õppisin?
Tegelikult ma turtorialit alguses üldse ei vaadanud. Save selection ja load selection olid põhilised tööriistad, mida töö tegemiseks kasutasin. Maagiline tähetolm on loodud kosmose pildist, millele panin blend modeks lighten color. Tolmupilve ümber jalgade tekitasin cloud brushiga, tegelikult avastasin üldse, et photoshopis on tulnud juurde palju huvitavaid brush´e, mida ma varem kasutanud pole.

Selles suhtes on nüüd natuke jama, et ega ma ilmselt järgmiseks kuupäevaks, mis on homme, uut ülesannet valmis ei saa. Järgmine ülesanne- oma joonistusest kollaž on ka midagi mida ma varem mitte kunagi teinud ei ole. Eks näis kuidas mul sellega läheb...

pühapäev, 24. juuli 2016

Aiahooliku isuäratav nädalavahetus

Esimese asjana tegin tiiru oma aias...


 






Seejärel... Läksin seenele... 

 

Ning lõpuks korjasin ka aiamaalt mida sai...

Kuni sellest kõigest valmis maitsev kõhutäis :)




reede, 22. juuli 2016

Tulbid

Selle postituse pidin tegelikult tegema juba esmaspäeval, kuna üks põhjus, miks ma blogi kirjutama hakkasin on selles, et ma tahan jäädvustada oma aia ja kodu muutumist "oma näoliseks." Seega olen võtnud vastu otsuse, et postitan siia kõik oma tegemised nendes valdkondades, kuna siis on hea järgmine aasta vaadata, mis ja kuidas on muutunud. Näiteks oli mul sel kevadel raskusi meenutamisega, et kuna miski õitses, ning mis seemneid ma külvasin jne. Kui aga kõik siia kirja panen on hea järgmine aasta võrrelda ja vaadata, mis probleemid mul olid ja kuidas nendega võitlesin.
Eelmine sügis sai maha pandud mõned tulbisibulad, kolme eri sorti. Teengi selle postituse vaid selleks, et kirja panna kuna need mul õitsesid, kuhu olid istutatud ja kuna ma need välja kaevasin. Üks sort (kollane, keskel punane triip) sai pandud kohe esikuukse kõrvale, iiristega ühte peenrasse. Seal on selline poolvarjus olemine neil. Iirised on siis veel väiksed, kui tulbid juba õitsevad (mai algus sel aastal) ning selles suhtes sobivad nad sinna väga hästi. Teist ja kolmandat sorti punased tulbid ja punased valge triibuga said suuretoa akna alla tunduvalt rohkem varju istutatud. Need õitsesid hiljem- mai lõpu poole. Kahjuks pildil olevad tulbid pole minu omad, mul lihtsalt pole neist korralikke pilte ja mingeid suva pilte ma siia blogisse ei pane...
Ja nüüd kõige tähtsam info, mida ma sügisel kindlasti enam ei mäleta, kui kirja ei pane: Sibulad kaevasin ma välja 18. juulil, ning pandud said need siis puidust kastidesse kuivama. Kollased tulbid said väiksemasse karpi ja punased suuremasse. Nii nüüd on see tehtud ja võib rahus mõelda nädalavahetuse plaanidele :)

Meeleolukat nädalavahetust Teilegi!

neljapäev, 21. juuli 2016

Photoshopi challange

Kuna mul ammu on olnud soov veidi lihvida oma teadmisi photoshopis, siis valmistasin endale challange´i, et sundida end sellega tegelema.
Selleks valisin välja 7 turtorialit ja teemat, mille järgi hakkan siis oma loomingut tegema. Reegel on, et võtan aluseks teema ja vaatan turtorialist nippe, kuid ei tee täpselt turtoriali järgi. Iga ülesande täitmiseks on aega 3 päeva. No ja loomulikult, kui ma ei jõua õigeks ajaks valmis pole hullu, teen kaua teen :)
Oleks väga tore, kui keegi mu challangega liituks ja üritaks teha sama teema järgi ka midagi lahedat. Huvitav oleks ju teha samu ülesandeid erinevatest vaatenurkadest ja pärast neid siis võrrelda :)
Loomulikult võib kasutada ka teisi programme peale photoshopi.

Panen siia ka kirja oma ajakava ja inspiratsiooniks lingid ning pildid turtorialitest:

1. 24. juuli - Uks teise dimensiooni
2. 27. juuli - Oma joonistusest kollaaž
3. 30. juuli - Ookeani kohal hõljuv puu
4. 2. august - Fantaasia raamat
5. 5. august - Maa seest välja kasvav ese/inimene/loom
6. 8. august - Oma brushi loomine
7. 11. august - Fantaasia pilt tulega

kolmapäev, 20. juuli 2016

Sõda piima pärast

Juhtusin täna lugema sellist artiklit . Nii, lugege nüüd kõik see artikkel läbi ja vaadake kas saite kõigist lausetest korralikult aru? Selle artikli puhul on kõige solvavam see, et autiste nimetatakse ajukahjustusega inimesteks. Minu teada on autistidel lihtsalt geneetiliselt teistsugune aju, mis töötab teistmoodi, kui enamus inimeste oma. Kes tunneb mõnd autisti, on kindlasti arvanud, et võibolla isegi geniaalsemalt, kui meie aju iial suudab. Mismoodi millegi söömine või mitte söömine su geene muuta saab ma ei tea. Autismi põhjustatest saad lugeda siit .
Kogu artikli jooksul, on vaid üks mõitslik lause: "Igal juhul on selge, et autoimmuunhaiguste või närvisüsteemi kahjustuse all kannatavad inimesed peaksid kaaluma toidutalumatuse testide tegemist, et määrata veres olevate antikehade hulk." Mismoodi oleks lihtsam lihtsalt toiduainete "elimineerimine" oma menüüst lihtsam, ja vabatahtlikult katsejäneseks hakata, ma ei tea. Juhul, kui oled aga veendunud, et just lehmapiim tekitab sulle ajukahjustust, siis palun ole teadlik ja "ära elimineeri" seda, vaid asenda mõne muu toiduainega, mis sisaldab samas koguses valku ja kaltsiumi. Muidu tekib su kehas lihtsalt vajalike ainete puudus. Näiteks lehmapiim sisaldab 2,9 g valku ja 300 g kaltsiumi, samaväärses koguses võib selle asendada vaid kaerapiimaga, sest vaid selle valgu ja kaltsiumi sisaldus on enam vähem samaväärne. Kookospiimas on küll enam vähem sama valgu sisaldus, kuid kaltsium peaaegu olematu. Mandlipiima peaks sama valgu ja kaltsiumi koguse saamiseks jooma kaks korda nii palju kui lehmapiima. Sojapiim sisaldab GMO aineid ja seetõttu jätaks ma selle välja, kuigi valku on poole rohkem, kui lehmapiimas. Riisipiimas on kaltsiumi samuti poole vähem, ning valku peaaegu üldse mitte. Ainus põhjus miks mina lehmapiima joomise ära jätaksin selgub näiteks selles artiklis
Kuid kuna ma armastan piima ja mu lapsed armastavad piima ja mu mees armastab piima ja me joome päevas keskmiselt 2 liitrit piima, siis ei loobu ma ilmselt selle joomisest ennem, kui mu aju nii palju kahjustada saab, et ma ära suren... Loomulikult meeldib mullegi, et ka meie poodidesse on jõudnud näiteks kookospiim ja kookosrasv, mida ma kasutan väga palju toidu tegemisel. Näiteks krevetid kookospiimaga, ja kanafilee ning juurviljad praetult kookosrasvaga. Kuid kõrvale joon ma ikka lehmapiima. Võibolla on tõesti mu ajukahjustus juba nii suur, et seetõttu ma polegi lehmapiimast loobunud.
Viimases viidatud artikklis on küll üks lause, mistõttu ma isegi kaaluksin lehmapiima joomisest loobumist: "Lehmapiimast tasub hoiduda juba seetõttu, et lüpsilehmi kasvatatakse ebainimlikul moel, neile süstitakse kasvuhormoone ja antibiootikume, et suurendada piimahulka. Need kasvuhormoonid, tuntud ka nime rBGH ja rBST all, suurendavad lehmadel udarapõletiku ohtu ja võivad tekitada isegi mädaeritust piimas. Kõigele lisaks ei toideta lüpsilehmi rohusöödaga, vaid neid hoitakse kulude vähendamise nimel maisi- ja sojatoidul (mõlemad GMO toidud)" 
Mulle aga jääb arusaamatuks, mida mõeldakse ebainimlikul moel lehmade kasvatamise all? Et lehm nagu on minu meelest loom ja teda tulebki kohelda nagu looma.... Või ei tule? 
Ma küll ei saa seda väita, kuna ma ei tea täpselt, aga kas Eesti lüpsilehmi tõesti siis söödetakse ka maisi- ja sojatoiduga? Kipun arvama, et see info on pärit kuskilt välismaa artiklist... 
Ning kuna ma võin ilmselt ümber lükata mõlemad väited, mis sunniks mind piimast loobuma (sest ma joon ainult Eesti päritolu piima) ja ma tean, et Eesti lehmi koheldakse nii nagu lehmi peab, ja kui ma ei eksi, on Eestis isegi päris laialt levinud mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus...
Seega, kas me võiksime juba ükskord lõpetada selle teisele auku kaevamise ja uurida asjade kohta enne, kui oma elu ümber seadma hakkame? Augu kaevamise all pean ma silmas meie oma Eesti piimakasvatajate niigi räbalat olukorda sellel turul. Miks me ei võiks hoida seda, mis on meie enda Eesti oma? Ja siis on siin kuskil veel terve kari neid, kes ütlevad, et kui meie piirid on lahti välismaalt tulevatele võõra riigi kodanikele, et siis eestlased surevad välja? Kelle või mille välja suremisest me siin üldse räägime, kui me ise oma vajadusega võtta üle teiste riikide kombed, nagu näiteks hambahaldjas, kes toob lastele padja alla raha ja kasvõi see sama "ma ei joo enam lehma piima", kuna lehmi kasvatatakse ebainimlikes tingimustes kuskil teisel pool maakera...
Igaks juhuks pean vist ise ka minema pühapäeval avatud talude päeva raames mõnda piimakarjaga tegelevasse ettevõttesse, et värskendada endagi teadmisi Eesti piimakarja oludest, et ma ikka rahus piima edasi juua võiksin. Soovitan minna ka teistel.

Kas ka sulle tundub, et inimesed on kogu selle toidu värgiga hulluks läinud? Et vahel jääb veidike selline mulje, nagu nemad oleks sinust paremad, seetõttu mida nad söövad?

esmaspäev, 18. juuli 2016

Maailma parimad juusturullid

Pärmitaigna juusturullide jaoks kasutan retsepti mille algne lahendus on nähtav siin
kõige paremini sobib mulle koostisosade ja maitse poolest sealt keskmine retsept keskmise rasvasisaldusega väikesaiad. Nende koostisosadega jäävad saiakesed mõnusalt pehmed ja suussulavad. Sama retsepti järgi saab teha ka kaneelirulle, siis panen suhkurt nii palju kui retseptis on toodud, juusturullide jaoks aga panen poole väiksema suhkru koguse. Samuti toimub taigna valmistamine mul teisiti, kui seal õpetuses on. Tavaliselt teen ka kahekordse koguse, kuna mulle ei meeldi või ja pärmipakki poolitada, siis jääks külmkappi seisma imelik kogus aineid, mida ma mujal väga ei kasuta. Minu variant pärmitaignast on järgmine:


Sul on vaja neid aineid

  • umbes 1 kg nisujahu
  • 4 dl piima
  • 1 dl suhkurt (magusate saiade jaoks 2dl)
  • 200 g võid
  • 4 muna
  • 50 g pärmi
  • soola
  • riivjuustu u 400 g
Ained sega kokku nii:
  • hõõru pärmi suhkruga seni kuni see muutub täiesti vedelaks
  • lisa toatemperatuuriga sama soe piim
  • nüüd hakka lisama jahu, tee seda vastavalt enesetundele, kuni saad liiga jahuse massi
  • lisa sulatatud või ja munad
  • sõtku tainast kuni saad palli, mis enam käte külge ei hakka. Vajadusel lisa veel jahu, kuni oled tulemusega rahul

sõtkutud tainas peab välja nägema selline
  •  pane tainas sooja kohta seisma ja kata kinni rätiku või kaanega (mina panen ta kas aknalauale kus paistab päike, või talvel radiaatori lähedusse, sest seal on soe. Kausi katan kaanega, kuid ei sule õhukindlalt.)
  • Kerkimine võtab aega kuskil 2 tundi, tainast peab peale kerkimist olema umbes poole rohkem

tainas peale kerkimist
  • siis jagan taigna 4-5 ossa, umbes, silma järgi ja rullin üks haaval õhukeseks. 
  • rullitud taigna puistan üle riivjuustuga (võid ei ole mõtet enam panna kuna taigen sisaldab seda juba piisavalt.)
lahti rullitud tainale raputa peale riivjuustu
  • lõpuks keeran taigna rulli ning lõikan tükkideks, tükid asetan ahjuplaadile üksteise vastu (siis ei pea nii mitut plaaditäit küpsetama ja saiakeses jäävad kohevamad, mina saan sellest kogusest 2 plaaditäit.)

vormi taignast rullikesed
aseta rullid ahjuplaadile
  • küpseta kuskil 180-200 kraadises ahjus umbes 30 min, kuni saiad on ilusad pruunid. 

saiad ahjust võetuna
  • enne srveerimist pritsi saiakesi veega- siis on need pehmed ja värsked ka järgmisel päeval

kõrvale sobib ideaalselt klaas piima!

Head isu!

neljapäev, 14. juuli 2016

Selle suve hitt- Jumpsuit


Nii, nüüd on see tehtud, ostsin ka omale Jumsuiti! Pole küll päris selline nagu oleksin tahtnud, aga ikkagi lahe. Nimelt juba kevadel vaatasin, et sel suvel tahan kindlasti kanda jumpsuiti- see on selline kostüüm, mis koosneb pükstest ja pluusist- nagu kleit, mille seelikuosa asemel on püksid.
Üldiselt ma poest riideid ei osta, pigem käin vaatamas, et trendidega kursis olla, ning siis kombineerin oma olemasolevaid riideid ümber. Või käin kaltsukas. Põhjus pole üldse mitte selles, et mul raha pole, kuigi ka see on üsna suur faktor, vaid minu isiklikus põhimõttes, et maailmas toodetakse liiga palju riideid, ja siis lisatakse neile meeletu juurdehindlus, millega suured kaubandusketid neid edasi müüvad.
Kuid mul oli hädasti vaja uusi tenniseid ja seega otsustasin reedel käia Lõunakeskuses ja kiiresti midagi sobilikku osta. Nagu alati läksin esmalt Cropp Town´i, kuna see on mu lemmik riidepood seal. Ilmselgelt aga pole tegu eriti jalanõusid müüva brändiga ja kahjuks ei leidnud ma sealt midagi.
Hakkasin siis minema Shu poole, mis on teisel pool lõunakeskust, jälgides kõiki teele jäävaid poode, et võibolla hakkab midagi silma.
Veidi aja pärast märkasin Springfieldi poodi. Minu jaoks oli see uus kauplus seal, kuna varem ma seda näinud ega külastanud polnud. Kuid sealt möödudes jäi mul silma suur laud, mis kutsus sind enda poole, kuna laua üleval oli suurel sildil hind 5.- ja hunnikus huvitavate mustritega riideid. Lähemale minnes selgus, et üldiselt T-särke ja pluuse. Seal olid mõned tõeliselt lahedate värvikombinatsioonidega Urban stiilis riided- just sellised nagu mulle meeldivad! Kuna mul aga igasugusied pluuse ja särke on kodus juba niigi liiga palju, suutsin kiusatusele midagi osta, siiski vastu panna. Keeruliseks tegi ka olukorra see, et mul oli kiire. Seega läksin klienditeenindaja juurde ja küsisin kas neil on müügil jumpsuiti või onesie´t (nii küll kutsutakse tavaliselt ühes tükis magamisriideid) ja ta ütles kohe, et on. Olin väga elevil ning üliõnnelik ja läksin noore tütarlapsega kaasa. Kahjuks küll valik puudus- oli vaid üks variant ja see polnud päris see, mida ma tahtsin. Kuid see oli siiski parem, kui mitte midagi. Klienditeenindaja oli väga asjalik ja abivalmis, ning ütlesin talle, et käin veel veidi ringi ja kui ma muud ei leia, tulen tagasi ja ostan selle ära. Ütlesin, et antud jumpsuitil pole päris see tegumood ja muster, mida ma tahaksin. Hind aga oli selline, mille olin nõus välja käima- 25.-
Tegelikult oli nii, et olin tulnud ju ostma tenniseid ja mõelnud, et max 40.- kulutan sellele. Seega tahtsin veel ringi vaadata, kas leian odavama ja parema jumpsuiti või mis mul need tennised maksma lähevad, sest neid polnud ma isegi veel vaadanudki mitte :)

Jumpsuit mida ma ideaalis oleksin tahtnud saada on midagi sellist:
Pilt on pärit aliexpressist
Seega mu otsingud tenniste osas jätkusid. Leidsin veel mõnest poest jumpsuite, kuid Springfieldi oma oli kõige ägedam ja ostsin selle. Lisaks jumpsuitile võtsin ka sinna juurde sobiva kaelakee.
Lõpuks jõudsin Shu´sse, kus oli suur allahindlus. Sealt sain ma ka omale ihaldatud tennised, kuid nendega oli nii, et ma ei suutnud valida, kas osta fuksia roosad või helekollased. Olles enda jaoks suht keerulise valiku ees, välgatas mul peas mõte, et kui saaks ühes jalas kanda roosat, ning teises kollast, oleks täiuslik. Veidi hull nagu ma olen, ostsingi mõlemad paarid ära, ja olen nüüd kandnudki eri värvi tenniseid juba täna neljandat päeva. Inimeste reaktsioon sellele on üli tore ja armas :)
Täpsemalt Shu poe allahindluse ja jalanõudega saate tutvuda siit

Rõõmsalt läksin peale ostlemist koju, kandes kaasas väga positiivset fiilingut oma uute esemete üle:

Kaup pakiti kenasse paberkotti
Tulemus koos Shu´st ostetud tennistega

 

Mis asi on Jumpsuit?

Jumpsuit on riietusese, mis algselt oli kasutusel oma funktsionaalsuse pärast langevarjusportlastel, et soojustada keha külmade kõrgmäestikutingimuste eest. Viimasel ajal on aga nii hakatud kutsuma kõiki ües tükis riideid, mis koosnevad pükstest ja ülemisest osas.
Moetööstuses on Jumpsuit ikka aeg-ajalt esipinnale kerkinud alates aastast 1960, olles sageli disaineritele atraktiivne, kuna sellel on pidev joon, mis kulgeb otse ülevalt alla, tuues esile kandja kehakuju. Eriti populaarsed olid nad 1980-ndatel.
Nii on näiteks must nahast jumpsuit osa Suzi Quatro imagost. Seda on laval armastanud kanda ka näiteks Elvis Presley, Mick Jagger, Queen, Alphaville, Britney Spears, Pink, Spice Girls ja Korn. Laval on populaarne olnud ka läikivast kangast liibuv jumpsuit ehk catsuit.
Ka näiteks arvutimängude seerias Fallout (Fallout 4 tuli välja juunis 2015), kannavad varjendites elavad inimesed siniseid ja kollaseid jumpsuite numbriga, mis eristab millisest varjendist nad pärit on.
Viimasel ajal on tulnud ka kasutusele sõna onesie, mille all mõeldakse rohkem igapäevaselt kantavat jumpsuiti või pidžaamat, mis tuli moodi 2010. aastal, kuid seda sõna kasutatakse ka muude jumpsuitide puhul, nagu näiteks ühes tükis mootorratta- või suusaülikonnad.
 
Siin ka pildid USA naismäesuusatajast Lindsey Caroline Vonn´ist, kes kandis eile toimunud 2016 aasta ESPY auhindade galal jumpsuiti. Lindsey parimad tulemused on saavutatud kiirusaladel. Suusatamisega alustas ta 2-aastaselt ja 2010. aasta taliolümpiamängudel Kanadas sai ta esimeseks ameeriklannaks, kes on saavutanud olümpiavõidu kiirlaskumises. Pildid on pärit siit
(Teksti allikas: https://en.wikipedia.org)  

Eriti hästi lähevad jumpsuitiga kokku Lindsey kaunilt patsi punutud blondid kiharad



Jumpsuiti tagumist külge ehib õhulisust andev keep



Mida sina arvad jumpsuit´ist?

 

 

 

esmaspäev, 11. juuli 2016

Jääaja keskuse 4. sünnipäev


Eile oli Jääaja keskuse sünnipäev, mida võib vist nimetada Äksi aasta suursündmuseks, kuna üritusel oli meeletu hulk rahvast. Kahe aasta jooksul, mil olen siin elanud pole ma veel varem näinud, et kohale tulnud inimesed peaksid oma autosid parkima ka meie tänava algusesse, mis jääb Jääaja keskusest ikka natuke eemale.

Parkivad autod enne Jääaja keskust
Jääaja keskus
Üritus algas juba kell 11 hommikul, kuid nii vara meie kohale ei läinud. Kell 12.00, 13.00, 14.00, 15.00 ja 16.00 pidid toimuma parvereisid saadjärvel, kuid kuna kuskil kella kahest alates müristas, lõi välku ja sadas vihma, olen arvamusel, et siis enam parvereise ei toimunud, aga kindel ma selles pole.
Väljas toimusid veel ponisõidud, kohal oli ka Vudila Mängumaa batuut, Saadjärve jahklubi purjekad, terrassil oli avatud kohvik. Kahjuks küll ilma tõttu peale kella 14 enam väljas tegevused toimuda ei saanud. 
Saadjärv enne vihma algust

 
Keskuses sees toimusid kell 12.00, 14.00 ja 16.00 ekskursioonid eesti ja vene keeles. Alates kella ühest kuni neljani oli külas lumekuninganna Elsa koos Olafiga, kes tegi pisikestele külalistele kauneid näomaalinguid. Kahjuks meil küll sinna ruumi sisse saada polnud võimalik, kuna seal tungles nii palju inimesi, et me ei hakanud sinna trügima. Mu kuue aastane tütar küll üritas ka seista näomaalingute järjekorras, kuid lõpuks loobus. 
Kell 17.00 jagati sünnipäeva torti ning kell 18.00 esines esimesel korrusel Karl-Erik Taukar. 
Olenemata ilmast oli kogu päeva jooksul kohal väga palju inimesi, ja isegi veel õhtul, kui esines Karl-Erik Taukar, ei olnud väga võimalik saada kohta kontserdi vaatamiseks. Lava ees olevad istekohad olid ammu juba hõivatud ja samuti ka kõik trepid, ning teise ja kolmanda korruse rõdud. Niisis tuligi mul vaikselt imbuda läbi rahva lavale lähemale, et natuke midagigi näha. Lõpuks sain koha lava ette pandud toolide taha, kus inimesed istusid põrandal. Sealt oli kontserdi päris hea ja mõnus jälgida.
Karl-Erik Taukar esinemas Jääaja keskuse sünnipäeval


Karl-Erik Taukar esinemas Jääaja keskuse sünnipäeval