Arvutimängud

Mäng millest olen täielikus ahvivaimustuses on Life Is Starnge. Loe sellest vaimustusest täpsemalt mu blogi lõpu poole. Enne räägin veel kahest mängust, mida viimasel ajal olen rohkem mänginud.
Kui mu puhkus algas mõtlesin, et mängin edasi mängu nimega The Long Dark. Minu ja arvutimängudega on üldiselt nii, et kui ma mängima hakkan, langen nagu mingisse tsükklisse ja mängin kuskil nädala kahe jooksul ühte mängu igal vabal hetkel (loe öösel). Siis jälle mitu kuud ei tee ma oma mänguplatvormi Steam üldse lahtigi.
Seega oli minu viimane aktiivne mänguperiood olnud kuskil aprillis. Selle ajal mängisin läbi mängu nimega Never Alone (Tegelikult 2 päevaga). Selle mängu juures ma pikemalt ei peatu, kuna väga mingeid emotsioone see ei tekitanud. See on kahe tegelasega mõistatustest tulvil olev platvormmäng, kus sa saad valida, kas oled oma Alaskas asuvat koduküla päästev väike tüdruk või tema sõber valge polaarrebane. Miks ma seda mängu mängida tahtsin ja mis enim meeldis, olid huvitavad lood ja uskumused seal elavate inimeste kohta, mis olid paljuski dokumentaalfilmidena päris elust. Neid sai valida kas soovisid vaadata või ei. Mina vaatasin, kuna sellised asjad lihtsalt huvitavad mind ja annavad mu meelest mängudele sügavama mõtte. Üldkokkuvõttes see mäng mulle meeldis, lugu räägib juurtest, ning loomade ja looduse tähtsusest inimese elus. Ma isegi nutsin, kui lõpus tüdruku ja rebase teed lahku lähevad. Kogu mängu saab endale soetada Steamist 17.99 eest. Mäng tuli välja novembris 2014.

Nüüd aga tagasi mängu juurde The Long Dark. Eelmisel suvel ja talvel sai seda mängitud väga palju, nii palju et mul olid kõik kohad mängus juba peas, ilma kaardita (seal mängus sul kaarti polegi ja tegelikult on see äge). Tegu on avatud maailma mänguga, kus oled lennukiõnnetuses ellu jäänud piloot, kes peab metsikus Kanada looduses ellu jääma. Kuna aga mäng pole veel päriselt valmis, ja kõik võimalused seal veel ei töötanud, siis tahtsin oodata ära päris valmis versiooni mängust, ennem kui seda uuesti mängima hakkan. Sellega aga on nüüd mingid segased lood ja mäng tuleb vist valmis saades müügile hoopis osadena, nagu paljud teised mängud. Samas ei tea ma mida see tähendab minusuguse Early Access mängija jaoks.
Igal juhul see mäng mulle väga meeldib ja olenemata sellest, et kõik veel päriselt ei toimi, olen seda mänginud tervelt 36 tundi. Mäng hakkab pihta ilma mingi eelneva storyta ja see mulle väga meeldib- siis saab alguse ise juurde fantaseerida. Sa saad valida mängu raskusastme- näiteks selle kas metsikud hundid sind ründavad või ei. Mina olen alati mänginud nii, et ei ründa. Mängu alguses saad sa valida ka 5 koha vahel, kust mäng algab. Mina olen alati alustanud "Mystery Lakest". Need kohad on kõik omavahel ühendatud, seega saad sa lõpuks läbi mängida kõik.
Üks väga huvitav tahk mängu juures on see, et sul pole kaarti. Maailm, kus sa eksled on lumetormidega varustatud ja omab ööd ning päeva. Nagu me kõik teame hakkab talvel pikka aega väljas olles külm, seega on sul alati vaja soojasid riideid, magamiskotti ning piisav varu küttepuid, mida saad näiteks vana mööbli lõhkumisest, ja tule alustamis materjali- paberit või looduses leiduvaid hundinuiasid, sest muidu sa külmud surnuks.
Hea oleks, kui leiad kohe alguses mõne majakese, kus pesitseda, kuna seal on pliit, kuhu alla saad tuld teha, et oleks soe, ning millel omale toitu valmistada ja lund veeks sulatada, ning seda keeta, et vesi oleks puhas. Seal majakeses saad ka hoida varustust, mis sul seljakotti ei mahu. Ma üks kord olen mänginud seda mängu nii, et kogusin kõik varud ühte maija ja siis seiklesin mängus nii kaugele edasi, et leidsin uue majakese ja tassisin siis kõik oma asjad kuskil 3 päeva jooksul sinna uude kohta. Alati aga pole see ka vajalik. Üldiselt leiad sa mängus ka väga palju asju, mida sul kunagi vaja ei ole ja mul pole siiani juhtunud, et millegist ilma jääksin.
See kõik aga tähendab seda, et kui old hommikul läinud kuskile metsa või lagendikule, näiteks järvele, et omale vajalikku toitu ning kütte puid hankida, (ilma nendeta sa sured ära) siis võib juhtuda nii, et väga lühikese aja jooksul tõuseb nii paks udu, et vaevalt näed oma käsi, või siis sama tihe lumesadu, ja sa lihtsalt ei saa enam aru, kus sa asud, ning ei leia tagasi teed oma varude juurde. Sel viisil olen ilmselt surnud selles mängus enamus kordadest... On ette tulnud ka seda, et saan viga- näiteks kui astud lõkkesse, saad põletushaavu ja neid tuleb ravida. Samuti ei tohi sa kuskilt alla kukkuda või hüpata, võid siis näiteks murda jalaluu jne.
Mängu osa mis veel päriselt ei tööta (vähemalt veebruaris, kui mängisin viimti) on seotud küttimise ja endale ise varustuse loomisega. Seda on seal põhimõtteliselt võimatu teha või vähemalt mul pole see õnnestunud. Võimalused on olemas aga vajalikke materjale ei leia. Ma ei tea, võibolla tehakse ka kaart mängule, kuigi mulle tõeliselt meeldib see ilma kaardita ekslemine ja mängu kõik kohad on mul põhimõtteliselt peas, nagu oma kodu mets oleks see Kanada tühermaa oma pisikese väljasurnud linnakesega.
Hetkel lubatakse, et mäng saab valmis 2016 aasta lõpus ja see on juba varsti, seega ootan huviga ja veel seda mängu siiski edasi mängima ei hakka, kuigi nüüd sellest kirjutades tuli veel suurem tung seda mängima hakata, kui enne oli. Aga ei, kannatan mängu lõpliku valmimiseni ära. Steamist saab mängu soetada 19.99 eest. Early Access mängule tuli Steami novembris 2014 ja loodame siis et valmib lõplikult selle aasta lõpus :)

Nüüd aga mängu juurde, mida ma siis reaalselt ka oma puhkuse ajal mängisin- Life Is Strange Sellega oli nii, et vaatasin Steamis niisama ringi- millised on uued mängud jne, kui märkasin, et ühe mängu esimest osa pakutakse tasuta. Kui tasuta saab, siis tuleb ju ometi ära proovida, eksole. Nii ma siis tõmbasin mängu endale alla ja esialgu küll kohe mängima ei hakanud, aga kui sellega algust tegin, siis kohe hakkas see mäng mulle väga hirmsat moodi meeldima.
Esiteks meeldis mulle graafika ja mängus kasutusel olev muusika. Story kohta ma kohe seisukohta võtta ei osanud, kuna esimeses osas ei selgu eriti rohkemat, kui et oled teismeline fotograafia tudeng oma tavalises teismelise masendavas ja jõhkras maailmas. Kuna tolles vanuses olin ka ise täielik fotograaia hull, siis meenutab tüdruk oma olemuselt, riietusstiililt ja muusika maitselt paljuski mind. Kuigi jah, kui ma nii vana olin, siis sellist muusikat nagu filmis on ma küll väga ei kuulanud, ja sellist vist väga ei tehtud ka.
Mäng algab sellega, et oled oma fotograafia loengus ja näed kohutavat õudusunenägu tornaadost, mis hävitab kogu linnakese. Ometi tundub unenägu nii reaalsena ja üldse tunned end pärast seda veidi imelikult. Siis aga ühtäkki avastad, et suudad aega tagasi keerata. Oled sellest kõigest suht ehmunud ja ei tea mida mõelda, kui järsku oledki olukorras, kus aja tagasi keeramisega saaksid päästa kellegi endale kalli inimese elu. Midagi mõtlemata sa loomulikult teed seda ja sellega ongi lumepall veerema lükatud.
Nüüd ei ole enam tagasi teed, ning segatuna ohtlike ja keeruliste sündmuste jadasse oled sunnitud aega ikka uuesti ja uuesti tagasi keerama. Esimene osa on selline põgus tutvustus järgnevatele osadele aga kuna see on tasuta, soovitan seda proovida, ning siis otsustada kas mäng meeldib või ei. Kui esimene osa meeldib siis kindlasti meeldivad ka ülejäänud.
Mina isiklikult ei ole väga ammu juba nii sügavamõttelist ja hinge minevat mängu mänginud- kui ma üldse kunagi olen. Nutsin selle mängu ajal palju ja kuna otsused, mida pead vastu võtma on seal nii kuradi rasked, ning mõjutavad kohe edasisi sündmusi- näiteks on olukordi kus iga valik on tõeliselt räbal, sest vahet pole mida sa teed, ikka hakkab keegi sind vihkama või kedagi karistatakse mingil viisil. Mängus on ka kergemaid valikuid näiteks kas kastad oma toa lille või ei. Seetõttu on mängu võimalik läbi mängida kas väga kiiresti või süvenenumalt ja aeglasemalt, nagu mina seda tegin. Mängisin mängu 21 tundi. Esimesed osad kuni peaaegu 5. nda osa lõpuni mängisin ära kahe päevaga, siis pidasin vahet kuskil 1,5 nädalat ja eile mängisin mängu lõpuni. Miks ma nii tegin? Sest see mäng on nii fucking emotsionaalne ja kartsin, et nutan end puruks, kui kohe edasi mängiksin. Teine põhjus oli selles, et ma ei tahtnud et see mäng kunagi otsa saaks. Mulle lihtsalt nii meeldis see graafika ja kogu asi.
See on üks neist mängudest, mida ma soovitan mängida kõigil neil inimestel, kes arvavad et arvutimängud on mõtetu aja raiskamine ja neis ei ole midagi õpetlikku. See mäng on nagu hea raamat täis nii paljusid tundeid ja valikuid, nii palju reaalsust, erinevus raamatu ja mängu vahel on vaid see, et sa saad ise valida kuidas lugu edasi läheb. Nagu päris elus. Sa saad reaalselt läbi elada selle tunde, kuidas sinu suured ja väiksed otsused mõjutavad kogu se ülejäänud elu. Ja mis kõige õpetlikum selle mängu juures- mitte ainult sinu vaid ka teiste elu. Inimeste elu kellest sa hoolid ja inimeste elu kellest sa ei hooli aga kellest võid hoolima hakata, tehes vastavaid valkuid.

Mängud mida ma mängida soovitan:

• Life Is Strange- Steamis 19.99.-
• The Long Dark- Steami early access 19.99.-
• This war of mine- emotsionaalne mäng, millest kirjutan kindlasti veel, Steamis 18.99.-
• Stellaris- Steamis hetkel -20 % st 31.99.-
• Cities- Skylines- Steamis praegu -75% st 9.24.- See on mäng millest kirjutan kindlasti veel!
• Firewatch- Steamis 19.99.- kui läbi mängin, kirjutan kindlasti veel sellest mängust!

Meeldivaid mänguelamusi!